- OMX Baltic−0,21%318,78
- OMX Riga0,47%1 015,03
- OMX Tallinn0,17%2 256,61
- OMX Vilnius0,07%1 506,41
- S&P 500−0,35%7 592,4
- DOW 30−0,36%52 297,09
- Nasdaq −0,39%25 366,09
- FTSE 1000,25%10 863,09
- Nikkei 225−0,7%60 819,36
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic−0,21%318,78
- OMX Riga0,47%1 015,03
- OMX Tallinn0,17%2 256,61
- OMX Vilnius0,07%1 506,41
- S&P 500−0,35%7 592,4
- DOW 30−0,36%52 297,09
- Nasdaq −0,39%25 366,09
- FTSE 1000,25%10 863,09
- Nikkei 225−0,7%60 819,36
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas investeerimispank Kreeka pettusega miljoneid teenis
14 aastat tagasi otsis Kreeka võimalusi Maastrichti kriteeriumite täitmiseks. Need eeldasid säästlikumat majandamist, kuid Kreeka riigi võlakoorem kasvas aasta-aastalt. Appi tõttas investeerimispank, mis riigile 2,8 mld eurose salajase laenu organiseeris, mida raamatupidamises valuutatehinguna kajastati, kirjutab The Nation.
Tehing sisaldas Kreeka välisvõla konverteerimist kunstliku kursiga laenukohustuseks rahvusvaluutas, kasutades fiktiivset turu vahetuskurssi. Selle tehingu tulemusel kadus maagiliselt kahe protsendi jagu riigi võlakohustusi ja investeerimispank teenis 600 mln eurot ehk panga toonasest käibest ligi seitsmendiku.
Kreeka riigivõla agentuuri toonane juht Christoforos Sardelis kommenteeris hiljem Bloombergile, et tegemist oli kahe patuse poole vahelise seksika tehinguga.
Tehing läks aga kiiresti hapuks. Pärast 11. septembri terrorirünnakuid kahanesid riigivõlakirjade tootlused kiiresti ja 2005. aastaks kerkis laenatud 2,8 mld investeerimispanga kasutatud kunstliku kursiga valuutavahetuse valemi tõttu 5,1 mld euroni. Laen restruktureeriti 2005. aastal ning 5,1 miljardist sai põhivõlg. Pank nõustas Kreekat võla peitmise asjus juba ka varem, näiteks vahetult pärast Kreeka eurotsooni liikmeks saamist 2001. aastal.
Kreeka ei olnud aga ainus patune. 2008. aastani kehtinud ELi reeglid lubasid riigivõlga taoliste tehingutega vähendada ning seda kasutas ka näiteks Itaalia, millele organiseeris „kärpe“ JPMorgan.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Investor Toomase kommentaar
Podcastid
Enimloetud
5
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele